Piparkoogikook ja aastalõpuleib

Aasta lõpus sai puhkuse ajal veel üsna usinalt kokatud. Kuna jõuludest oli külmikusse seisma jäänud kaks pakki piparkoogitainast, tuli nendega miskit ette võtta. Piparkoogikoogi idee sain sellest retsepist, aga kuna ma pole hapukoore sõber, panin vahele magusat kondenspiima ja jõhvika-Kreeka pähkli moosi. Peale šokolaadi asemel samuti kondenspiima, mandlipuru, Komeedi kommi tükikesi ja Kreeka pähkli tükke. Teiste meelest oli kook pärast ööpäevast seismist ikka veel liiga kuiv ja ka liiga magus, aga mulle maitses ja minu meelest oli hea ja huvitav. Teine pakk tainast veel seisab, aga selle vist küpsetan lihtsalt piparkookideks, sest olen neist sõltuvuses ja isu ei ole veel täis.

Aasta lõpuks sain vist leivategemise ka selgeks. Vähemalt maitses leib seekord hästi ja oli täpselt selline, nagu peab ehk ei olnud nätske ega küpsenud lõhki. Aga selleks oli vaja leivale ka aega võtta ja pühenduda. Leivategemise õpetusi pole vist minul enam mõtet siia panna, neid saab väga paljudest kohtadest, kuigi päris alguses leivaküpsetamise pisiku levitaja Anneli Maksani õpetuse panin ka (seal on loo all veel õpetusi-soovitusi). Aga head õpetused on muidu ka Perenaine.ee-s ja Ragne blogis. Viimase leivapostituse kommentaariumist saab väga palju tarka teada. Nii et kes veel pole leivategu ette võtnud, siis soovitan soojalt. Vähemalt ühe inimese vist olen suutnud nakatada ka. Ise pole ma just kõige usinam leivaküpsetaja ehk ei küpseta päris iga nädal ja mu juuretis pole seetõttu ka kõige elujõulisem. Liiga palju on lihtsalt huvitavaid asju, mida teha tahaks.

Teema Köögikunst, Tegemised |